“Inimesed ei lähe sinna pelgalt kultuuri tarbima, vaid tegemist on kohaga, kus saab ka kultuuri luua praktiseerides rikkalikul hulgal tegevusi, mis on lisaks meelelahutusele ka harivad, innovaatilised, seovad kogukonda ja kujundavad linnaruumi ja ühiskonda inim- ja loodussõbralikumaks,” sõnas ta.
Koplisse ühine aed ja töökoda
Ent see, milliseid võimalusi Kopli rahvamaja pakkuma hakkab, ei ole siiski veel paika pandud. Linnaametniku sõnul käib selle nimel praegu töö erinevate partneritega.
Ühe nägemusena käis Svetljakov välja idee rajada Kopli rahvamajja ühistöökoda. “Seal on piisavalt ruumi, et luua ühistöökoda, kus huvilised saaksid vabal ajal käia endale mööblit ehitamas või restaureerimas, käsitööd tegemas, elektroonikat parandamas või uute ideede tarbeks prototüüpe meisterdamas,” arvas ta.
Kuna Kopli asum uueneb ja sellesse kerkivad üha uued elukohad, siis leiab selline töökoda Svetljakovi sõnul kindlasti piisavalt kasutust. “Kõigil pole linnas oma garaaži või ligipääsu headele tööriistadele. Kui neid vahendeid vähe kasutada, siis pole ju ka üksikisikutel mõtet neid tööriistu osta.”
Uue Kopli rahvamaja juurde võiks kuuluda ka kogukonnaaed. “Kõigil ei ole linnas oma aega, kuid kogukonnaaias saab saab näpud mulda pista, ise midagi kasvatada ning lopsakat rohelust nautimas käia. See on kindlasti veel üks tänuväärt element kaasaegses loomekeskuses,” sõnas Svetljakov.
Kopli rahvamaja ettevalmistustööd käivad ning et kavandatava kogukonnakeskuse tegemises saab kaasa lööma hakata tuleval kevadel.
Kopli rahvamaja sisutegevuste visiooni elluviimiseks saab Tallinn EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 toetusel alanud projektilt Centrinno 56 250 eurot. Täiendavalt panustab Tallinna linn.
Järgmisel aastal plaanib linn esitada oma projekti ka Euroopa Komisjoni Urban Innovative Actions (UIA) programmi, mille raames taotletakse rahastust hoone rekonstrueerimiseks ja sisutegevuse loomiseks.
Lühike ülevaade Kopli rahvamajast
Aadressil Kopli 93 asuv rahvamaja sai nurgakivi 1936. aastal. Elmar Lohu projekteeritud funktsionalistlikus rahvamajas toimusid teatrietendused ja kinoseansid, peoõhtud, loengud, kursused ja mitmed teised üritused.
Teise korruse saali kasutati teatri- ja peosaalina, mis koos rõduga mahutas 374 istekohta. Teatrisaali kõrval asus einelauaruum. Samuti paiknes rahvamajas võimla, mis leidis tihedat kasutamist. Hoone kolmanda korruse ruume kasutasid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ja hiljem ka töölisorganisatsioonid, lisaks paiknes seal lugemissaal.
Nõukogude võimu algaastatel anti rahvamaja sõjaväe kasutusse ning sai kohalikus kõnepruugis nimeks “Madruste klubi”. Mitte just kõige paremas seisus hoone anti 1990. aastate esimesel poolel ühele erakõrgkoolile MTÜ I Stuudium, kuid üürileping lõppes 2018. aastal.
Täiendatud 4.11 kell 9.20
