“Eestis on kohalike omavalitsuste roll jäätmekäitluse korraldamisel praegu väga piiratud, piirdudes kohaliku jäätmehoolduseeskirja kehtestamise, jäätmeveo hangete korraldamise ning taaskasutusorganisatsioonide konteinerite asukohtade kooskõlastamisega,” leidis Luhalaid.

Tema sõnul ei ole täna lubatud jäätmeveo teenustasu hulka arvata jäätmevaldkonna arendamiskulusid, millele aga omavalitsused peavad igal aastal kulutama väga olulises mahus omavahendeid. Jäätmeseaduse kohaselt tohib jäätmeveo teenustasu hulka arvestada vaid jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

Kohalike omavalitsuste tulubaas koosneb peamiselt rahvastikuregistrijärgse elanikkonna töötasudelt laekuvatest tuludest. Jäätmevaldajateks on aga kõik jäätmetekitajad, kes antud piirkonnas elavad, töötavad või ajutiselt viibivad. Ettevõtted seejuures ei panusta otseselt omavalitsuste tulude kogumisse. Seega ei sobi tulubaas juba oma kujunemise reegli alusel jäätmehoolduse kõikide kulude kandmiseks. Saastajad peavad maksma enda tegevuse tagajärgede likvideerimise kulutuste eest.

“Meie linnad ja vallad võivad küll üle võtta juhtrolli jäätmemajanduse korraldamisel, kuid suuremad kohustused ja vastutus eeldab suuremaid õigusi ning ka finantseerimist. Omavalitsuste praegune tulubaas ei ole sobiv lahendus jäätmevaldkonna arengu rahastamiseks,” märkis Luhalaid.